Nüüdseks tagasi Austraalias. Mida Uus-Meremaa kohta ütelda...lihtsalt müstiliselt võimas ning kolme nädalaga sai maha sõidetud üle 3700km.
Risti ja põiki sai läbi käidud nii lõuna- kui ka põhja saar. Marsruut siis järgmine Auckland-Whitianga Hot Water Beach-Waihi Beach-Waitomo Caves-Rotorua-Waimangu Volcanic Valley-Taupo-Napier-Wellington-Kaikoura-Hanmer Springs-Franz Josef Glacier-Fox Glacier-Wanaka-Te Anau-Milford Sound-Queenstown-Lake Tekapo-Akora-Christchurch.
Algas siis teekond Auckland´ist, kus hommikul selgus, et meie reisibuss on teeninduses ja seda ma kohe kätte ei saa. Loomulikult anti kohe asendusauto ja tasuta Sky Tower piletid. Kuna pidin seda torni ise nagunii vaatama minema, siis sobis see suurepäraselt. Ja muidugi ei pidanud ma asendusautosse kütust ka ostma...Lõunaks sain bussi ka kätte, väike toiduvarude täiendamine ja sõit võis alata...
Esimene sihtkoht oli Whitianga Hot Water Beach, kus pidi ise endale saama randa kaevata kuumavee spa. Õhtul kohale jõudes oli rannas rahvast juba paarikümne jagu ja labidad kühveldasid usinalt liiva. Põhimõtteliselt on seal sellised kohad kus on vulkaanilise tegevuse tagajärjel rannaliiva all kuum kivimass ja mõõna ajal taganeb vesi piisavalt, et saad liiva sisse kaevata väikesed basseinid ja lased siis ookeani vett jahutuseks juurde. Iseenesest võib vesi kuumeneda kuni 75C-ni. Väga mõnus oli õhtu hämaruses seal soojas vees vedeleda ja niisama inimestega laiast maailmast lobiseda.
Järgmine teguderohke paik oli Waitomo Koopad, milles sai väike külastus tehtud. Isiklikult esimest korda 30 000 000 aasta vanuses koobastes ja veel huvitavamaks teeb asja see, et neis koobastes elavad helendavad ussikesed mis kottpimedas kiirgavad nagu tähed tähistaevas.
Uus päev algas Rotoruas-vulkaanide ja geisrite maal. Waimangu Vulkaaniorg on maailma uusim vulkaanilise tegevuse tagajärjel tekkinud ökosüsteem, mis tekkis 10 juuni ööl 1886 aastal. Waimangu Vulkaani orus sai ära vaadatud maailma suurim kuumavee allikas Frying Pan Lake, mille pindala on 38 000 m2 ning keskmine temperatatuur on 55C ja kuulus Inferno kraater, mis lummab oma helesinise veega, on umbes 30m sügav ja veetase muutub tsükliliselt ning kõigub 12 meetrit.
Natuke adrenaliini sai raftingul. Mööda kärestikulist jõge kummipaadiga tuhisedes, pani nii mõnelgi tegelasel südame kiiremini põksuma ja õhku ahmima. Uus-Meremaal, Rotoroas, Kaituna jõel saab tavainimene teha maailma kõrgeima kosest laskumise...täpsemalt kõrgust 7 meetrit. Karmimateks laskumisteks on vaja eraldi väljaõpet jne. Adrenaliini rohkem kui rubla eest!
Lake Taupo´st sai lihtsalt läbi põigatud ja korra kuulsat Huka juga imetletud ning edasi Napier´i, kus sai taas ookeani võimsust nautida. Viimaseks peatuseks põhja saarel oli Wellington, kust siis laevaga üle vee lõunasaart avastama...
Lõunasaare esimeseks peatuspaigaks Kaikoura, mis tuntud vaalavaatlejate ja delfiiniujujate poolest. Ilm oli sinna jõudes meeldivalt sügisene ja ookean näitas oma võimsust. Vaalavaatlejatel tuli vaalad ära unustada ja delfiinide ja hüljestega leppida. Sügisesele ilmale vastukaaluks sai taas kuumaveevanne nautida Hanmer Spring´is. Väljas looduslikud kuumaveebasseinid ja valik suur ja lai. Temperatuurid siis vastavalt 27-41C ning taustaks mägede vaade, just nagu filmis...
Kuumast vannist edasi otse liustikele turnima... Franz Josef Glacier ja Fox Glacier ootasid vallutamist. Siin loomulikult iga asi maksab, nii ka giidiga jalutuskäigud liustikele...aga vaeste backpackeritena meil rahaga priisata ei ole ja seega seadsime sammud ise lustikke vallutama. Igal pool on sildid, et varingute jm. ohud, aga see meid ei kõigutanud, Fox Glacieril sai ise oma jalaga ära käidud ja siiani elus ja terve...
Edeasi suund Milford Soundi kaema. Tegemist siis filmi Lord Of The Rings võttepiirkonnaga ja ütleme nii, et loodus ja vaated olid sõitu väärt! Järvekestes (Mirror Lakes) oli vesi nii puhas ja sile, et taustaks olnud mäed paistsid nagu vaataks neid otse, mitte peegeldusest. Laevasõidu käigus sai ära käidud ka veealuses akvaariumis ja nägin ka haruldast Musta Koralli (mis ise tegelikult on hoopis valge!).
Paar päeva olime extreemturismi pealinnas Queenstown´is ja sealt edasi Akora´sse delfiinidega ujuma. Akora on siis ainuke koht, kus saab ujuda koos väga haruldaste Hector delfiinidega. Loomulikult sel päeval, kui oli plaan minna tutvust tegema nende haruldaste tegelastega, näitas sügis oma palet,ookeanil tormas ning kõik väljasõidud tühistati. Kuna kiiret polnud, siis järgmisel päeval sai asi ära tehtud ja pettuma ei pidanud, kuigi need delfiinid on metsikud ja väga meiega tol päeval mängida ei tahtund. Lisaks oli ookeanil 4m lained ja nii mõnigi veetis oma reisi üle parda vett vaadates ja hommikusööki kajakatele serveerides...
Viimaseks peatuseks enne Austraaliasse naasmist oli Christchurch, mis on väga ilus ja kodune ning nüüdseks võtan päikest Brisbane´s...taas kuuma Ozi päikese all.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar