Sweet Home

Lõpuks siis tagasi kodumaal. Reis tagasi oli pikk, Ozist Malaisiasse lend 8 tundi, Malaisiast Londonisse 14 tundi, Londonist Riiga 2 tundi ja Riiast Tallinna peaagu 5 tundi kokku siis 29 tundi. Magada loomulikult ei saanud ja minu päev venis siis kokkuvõttes 36 tunniseks.

Tallinnas puhkpilliorkestrit vastas ei olnud, samuti mitte suuri plakateid, kui tähtaimad inimesed olid kohal ja see oligi peamine...

Nüüd siis üritan siinsesse rütmi sisse elada, mis osutub raskemaks kui ma arvasin...öö ja päev on siiani sassis ja ikka juhtub, et kell 4 hommikul olen silmad lahti teinud ja valmis tegutsema...

Hakkan nüüd Eestimaa suve nautima ja vaatab, millal uus seiklus taas algab...

Kuala Lumpur

...kuum ja niiske, särk kleebib keha külge, rotid jooksevad tänaval ning solk voolab rentslis, samas kõrval tänaval kõrguvad hiigeltornid ja vaateakendelt kiirgavad vastu Gucci ja Louis Vuitton reklaamlogod...selline see tüüpiline suurlinn ongi...

Austraalias Gold Coast´i lennujaamas kohtusin 4 eestlasega, kellega olin juba tuttav Echucas ja üllatus-üllatus ka nemad lendavad Kuala Lumpur´isse ning sama lennuga. Siin siis saimegi koos ka ringi vaadata ja nemad enne Eestisse minekut põikavad läbi ka Tai´st.

Kaasaegne Kuala Lumpur´i sümboliks on maailma kõrgeimate hoonete hulka kuuluv rahvusliku naftakompanii Petronase kaksiktorn. Tükk aega ta oli oma 88 korrusega (451,9 m) maailma kõrgeim ehitis.

Samuti on muljetavaldav teletorn Menara KL, mis on oma kõrguselt (421 m) maailmas neljandal kohal, milles olen ka ise üleval ära käinud.

Söök on siin odav ja odavam on väljas söömas käia kui poest osta...imelik, aga tõsi. Päris tänavalt ei ole julgenud süüa osta, aga kaksiktornide söögisaalides saab 25 eek´iga supi ja prae kätte. Riided ja tehnika on vast Eestiga võrreldes natuke odavam aga mitte märgatavalt.

Peatunud olen siin kokku 3 ööbimiskohas ja näinud ööbimistingimusi seinast-seina, aga ega risti ette ei löö ja nüüd elan „Kuldses piirkonnas“ ning naabrite üle ei kurda!!!

Järgmine peatus London...