esmaspäev, 8. detsember 2008

Melbourne Metro

Olen nüüd otsa pidi Melbournes, jõudsin siia reede õhtul ja elan nüüd ühes suhteliselt korralikus hostelis (Victoria Hall). Elukoht siis kesklinnas ja kõik on käe-jala juures. Hostelis on toad suured ja puhtad, olemas on jõusaal ja isegi väike kino.

Mis ma Melbourne kohta oskan ütelda? Suur metropol, siin elab siis ca 3,7 miljonit inimest ja linnapilti toonitab Aasiast pärit rahvas. Siin on vana ühendatud uuega, ajalooliste majade kõrval kõrguvad pilvelõhkujad. Aga mulle linn meeldib, kuigi siin on võrreldes eelnevate linnadega külmem (+20-25C) ja aeg-ajalt sajab vihma ning ma pidin esimest korda selle reisi jooksul oma dressipluusi kotist välja võtma!!

Plaan siis selline, et saadan oma CV-d laiali ja äkki saan ka erialast tööd, kuigi arvan, et see on õhkõrn võimalus, kuna ülemaailmne majanduskriis on oma kombitsad ka siia sirutanud...

Aga pole hullu, selline ongi see backpackeri elu, kui siin ei ole midagi, siis kott selga ja edasi...järgmine raport siis sellest kuidas ma kas kontorilaua taga kõhtu kasvatan või siis hoopis avaratel põldudel muskleid trimmin...

kolmapäev, 3. detsember 2008

Suur Korallrahu ja Whitehaven Beach

„Great Barrier Reef on suurim korallide süsteem maailmas, kogupikkus umbes 2600 km, ainuke elusorganism mis on näha ka avakosmosest ning üks 7 maailmaimest“

"Whitehaven Beach üks maailma kaunimaid randasid, mille lumivalget liiva jahvatab ammustel aegadel ookeani põhja langenud kvartsmeteoriit"

Nagu juba vist aru saate, et tööd ma ei tee ja Bowenist olen jalga lasknud tagasi Airlie Beachi. Kuna uue tööga hakkasid asjad venima, siis ei viitsinud niisama Bowenis istuda ja otsustasin üksi sealt ära tulla.

Käisin Suurel Korallrahul (Great Barrier Reef ehk siis lihtsalt Reef) snorgeldamas ja lõunatasime Whitehaven Beachil.

Kogu trip oli siis selline, et sõitsime Ocean Rafting paatidega (suured kummikad ja 2 Jamaha mootorit 450 HP) Reefile seal korraldati kahes erinevas kohas snorgeldamine. Veealume maailm on seal ikka kirjeldamatu...kahju, et Marko jäi Bowenisse, tal on veekindel fotokas, oleksin saanud ikka võrratud kaadrid...Üldiselt nägin meeletult erinevaid korralle, kalu, meritähti ja muid vee-elukaid. Kilpkonnaga ujusin võidu, kulgesime kahekesi umbes 1,5 meetrise vahega ja loomulikult üli lahe on värvilise kalaparve keskel olla ja neid peaaegu puudutada...

Peale snorgeldamist suurepärane buffet-lõuna Whitehaven Beachil. Isud lumivalgel liival ja sööd värskeid mereande...unustamatu. Liiv on seal nii valge, et päike ei suuda seda kuumaks kütta, samas nii tolmpeenike, et isegi pestes ei tule kohe riietest välja. Kui liiv su kehal ära kuivab, siis oled lumivalge nagu tuhksuhkruga üle valatud. Kalda ääres on vesi madal ja umbes +40 C, sai ikka oma jagu seal vedeletud...ma ütlen paradiis.
Vahepealsetest sündmustest veel nii palju, et Bowenis käisin kinos ja vaatasime Austraalia seni suurimat kinoteost nimega „Austraalia“ (Nicole Kidman ja Hugh Jackman). Mis selles nii erilist? Lihtsalt see suures osas filmitud Bowenis ja osad sündmused toimuvad samal tänaval ja vastas majas kus elasime. Sadama stseenid on paarsada meetrit meie majast ja olen ise sellel kail paar korda kalagi püüdmas käinud.

Loomasõpradele: Meduusihooaeg on siin kandis täies hoos ja esimesed ohvridki juba olemas. Meie hostelist üks tegelane sai sutsaka näkku, aga oli õnnesärgis sündinud...jäi ellu. Samal päeval ja rannas said meduusi oma nahal tunda kokku 4 inimest...õnnelikud siiani. Siin Airlie Beachil korteri tagahoovis pani õhtul üks väike Brown snake (üks mürgisemaid Austraalias) mul ja veel ühel eestlasel üle palja jala...elame siiani, snake ei olnud nii õnnelik...

Edasi rändan siis teadmata aja üksi ja järgmine sihtkoht on Brisbane ja sealt edasi...aeg näitab...