Kirjutan siis ka paar sõna siinsest elust, asjadest, loodusest jne. Alustame siis naistest...;)
Tüüpiline Austraalia naine on natuke kogukam, heledate juustega ja lumivalge, sööb nädalas kindlasti 3-4 korda rämpstoitu (kui mitte iga päev) ning kui nädalavahetusel välja pidutsema läheb, siis tõmbab selga ühe oma 60-st lillelisest hülstist (st. liiga lai ja liiga lühike kleit = vana maitsetu kardin), lisaks joob õlut 2x rohkem kui mina. On olnud au Brisbanes mingi pubi/clubi festivali raames käia tänaval nii, et korralikult liikuda ei saa, kuna rahvast nii palju korraga pubi/clubi tuuril. Loomulikult ka mingi 1000 Aussi naist, kõik kandsid kardinast tehtud kleite ja no kenasti purjakil...naljakas vaatepilt!
See on lausa hämmastav kui palju siin rämpsu süüakse, põhitoit on fish&chips, ehk siis friikad erinevate mereandidega...ise pole proovinud ja ei proovi ka arvatavasti. Tavaliselt on kohe selline kiosk, kus saavad „gurmaanid“ seda osta, tellid ära oma kalavärgi ja friikad ning müüa siis pakib selle suure paberi sisse kokku (nagu nõuka-ajal liha pakiti). Loomulukult tulevad nad siis selle nutsakaga randa ja kukuvad mugima. Telekast tuleb enamuse ajast kiirtoidu reklaame ja reklaamivad „söö tervislikku ja värsket toitu“ ning seda siis Subway võileibasid reklaamides...tore rahvas...pidid vist maailmas USA ja Suurbritannia järel kolmandal kohal olema oma kaaluprobleemidega.
Kohalikud on reeglina „liiga“ valged. Ma ei saa aru, kuidas saavad inimesed siin sellise päikese all valgeks jääda. Kasutame kõik siin 30+ faktoriga päikesekreeme, aga ka sellest võtab mul päike läbi. Tegelikult oli neil mõnikümmend aastat tagasi popp ja noortepärane ennast kuldpruuniks praadida, aga nüüd on nahavähi teema päris terav, seega käivadki nüüd randades ja otsivad palmi all varjulisemat kohta, päikesekreemi panevad peale nii, et kogu keha jääbki valgeks, sisse ei hõõru midagi. Paljud ujuvad t-särkidega.
Issanda loomaaed on kirju. Siin on liiga palju taimi ja loomi mida pole kunagi näinud ja nimesid ma ka loomulikult ei tea. Brisbanes oli siis keset linna kivide otsas suur sisalik, migi 30 cm oli ikka (pilt ka üleval). Siin Airlie Beachil on meil korteri tagahoovis pidevalt väiksemad gekod ja muud tegelased uudistamas. Öösel tulevad sõbrad välja...üks suur kärnkonna moodi tegelane on pidev külaline (tige ka...togisin teda natuke, et ära läheks, tegi väääga vastikut häält). Teine konnake oli üleni heleroheline ja nagu teada on, mida ilusam, seda mürgisem/ohtlikum...teda ei näpi. Siin lendavad ringi need ilusad üleni valged papakoid, aga no millist jubedat häält nad teevad, magada üldse ei saa. Meil maja taga olid tüdrukud ka kängurusid näinud, kahjuks mul seda õnne veel pole olnud. Üldiselt öösel kuuleb igasuguseid hääli kohe meie akna taga ja hoovis. Mingi päev oli õhtul elekter ära ja siis hakkas eriti vilgas tegevus väljas pihta, ega ikka ei julgenud küll minna pesu kuivamast ära tooma...
Siin kehtib reegel - kõik loomad-taimed on siin suuremad. Rohutirts on nagu lendav vokk ja ämblik on nagu kellegi kaotatud kinnas, isegi prussakas on nagu vana triikraud.
PS! On ka erandeid ja mõni fakt on natuke liialdatud...;)
Eelmisel laupäeval jõudsime siis siia linna nimega Bowen, no mis ma oskan kosta selle linnakese kohta...paras pommiauk. Aga nüüd tundub juba täitsa ok. Eks palju mõjutas ka esmamuljet see, et meil ei olnud ööbimiskohta ja sattusime tõelisse peldikusse. Minu toas vennad lihtsalt haisesid ja olid vist juba kuu aega pesemata, vähe sellest nad tegid toas suitsu, olid nad ka muidu väga rõvedad. Aga nüüd elame teises palju normaalsemas hostelis, meil on Markoga kahepeale oma tuba ja elu kohe palju parem.
